E-ITSPEA 8: IT proff...?

    Mulle tundub, et peamine omadus, mis eristab professionaali ja meistrit, on tööpõhimõte. Ma selgitan nüüd. Kui rääkida professionaalist, siis kujutan kohe ette inimest, kellel on selged reeglid. Kui ta eelistab üksi töötada, ei tööta ta kunagi meeskonnas, sest üksindus koondab teda. Kui ta nädalavahetustel ei tööta, mängib ta alati pühapäeval golfi, sest puhkus on nädala lahutamatu osa. Need põhimõtted võimaldavad tal saavutada kõige tõhusama tulemuse. Üldiselt teeb professionaal kõike süstemaatiliselt, mis aitab tööd kiiresti ja tõhusalt teha.

    Seevastu meister võib kiidelda oma töö teostuse elegantsusega, mille puhul saab põhimõtted tahaplaanile jätta, sest esteetika on meistri jaoks oluline.

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

    GNU projekti eesmärk on anda kõigile kasutajatele vabadus GNU tarkvara ümber levitada ja muuta.  Kui vahendaja suudaks vabadust hoida, võib meie tarkvaral olla „palju kasutajaid”, kuid see ei anna neile vabadust.  Nii et GNU avalikuks kuulutamise asemel oleme copyleft.  See nõuab, et igaüks, kes levitab programmi koos muudatustega või ilma, annaks tulevikus õiguse seda kopeerida ja muuta.  Copyleft tagab igale kasutajale vabaduse.

    Copyleft loob ka teistele programmeerijatele stiimuli tasuta tarkvara täiendada.  Ainuüksi sel põhjusel eksisteerib oluline tasuta tarkvara nagu GNU C ++ kompilaator.

     Copyleft aitab ka programmeerijatel, kes soovivad tasuta tarkvara täiustada, saada selleks luba. 

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

 

    Eeldan, et tasuta proovide võtmise õigus ja teie autoriõiguse reeglite registreerimine viie aasta pärast on suurepärane kombinatsioon.  Lihtsalt nimetage inimene, kes pole kunagi mõne remixit või proovi kuulnud ega ole seda nautinud.  Kuna artikkel kirjutati 2011. aastal, oli suurim tasuta remikside allikas Youtube, mis pole tegelikult käepärane.  Sellel muusika redigeerimise piirangul oli vist teismelistele tõsine mõju.  Kujutage vaid ette kogu loovust, mida saaks tasuta toimetamisega teha.

    Kuid tänapäeval on meil olukord pisut erinev.  Kuulsad autorid on oma fännidele avatud.  Iga inimene saab teha hämmastava remiksi ja panna SoundCloudi teeki, kus igaüks saab seda nautida.

    Olukord on palju pehmemaks muutunud ja puudutab mitte ainult muusikavaldkonda, vaid ka teisi teabeallikaid.

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 

    Ma arvan, et “Jaga oma teadmisi” reegel on minu lemmik. Asi on selles, et just see põhimõte lubas mul IT -valdkonda tulla.  Aastal 2017 istusin majas ja guugeldasin tuleviku ameteid.  Pole üllatav, et enamasti olid programmeerimisega seotud tööd.  Avades YouTube'i ja sisestades midagi sellist, nagu "kuidas saada programmeerijaks", sukeldusin maailma, millest ma isegi ei teadnud.  Tuhanded, isegi sajad tuhanded teoreetilised ja praktilised videod mis tahes IT -tehnoloogia jaoks. 

    Inimesed on valmis jagama oma oskusi, et teid paremaks muuta.  Nüüd on muidugi palju sisu tasuliseks muudetud, kuid sellegipoolest on tasuta sisul ikkagi kvaliteet.  Pärast 14 videot html -is ja css -is proovisin lõpuks oma esimest kohutavat saiti.  Täna õpetan React.js ja Django.  Seda kõike tänu väga YouTube'i programmeerijatele.

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

 IT -süsteemide arendamine Eestis

Elektroonilise hääletamise idee tekkis 2001. aasta alguses, seda toetas valitsus ja see viidi esmakordselt ellu 2005. aastal kohalike omavalitsuste valimistel. Just siis sai Eestist esimene riik maailmas, kes kasutas riiklikel valimistel e-hääletamise süsteemi. Viimaste aastate valimised on tõestanud selle hääletamisviisi asjakohasust ja kasvavat populaarsust. Eestis toimunud viimastel parlamendivalimistel 2019. aastal anti Interneti kaudu rekordilised 247 232 häält, mis moodustab 43,8% kogu häältest. Elektroonilise hääletamise teine ​​oluline omadus on see, et saate oma valikut teatud kuupäevani muuta. Suur pluss, minu arvates. Sellise tempoga tuleb varsti valimisjaoskonnad sulgeda, sest sellel pole üldse mõtet.

Aasta valitsuse tarkvaraanalüüs, kus eksperdid leidsid, et Eestis on 4 ebaõnnestunud IT -süsteemi. Üks neist on politseisüsteem. Projekt ebaõnnestus mitmel põhjusel, näiteks seadusandlust muudeti sageli, arendajaid ja raha nappis, arendajad vahetusid, arenduse kvaliteedi kontroll oli ebapiisav ja aegunud teabe ajakohastamine süsteem oli raske.

Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile

Loomemajanduse põhimõtted on mulle väga lähedased. Maailm muutub väga kiiresti ja siin peate kindlasti tundma, mis ja millal populaarsust kogub. Oskus kohaneda oludega on inimesele alati kasulik ja põhimõtteliselt ka ühiskonna heaolule.

Autori sõnad heaolu ja IT seose kohta on väga tõesed, kui vaadata kogu pilti. Väikeettevõte areneb, investeeritakse palju raha, luuakse rohkem töökohti, riik saab uusi tehnoloogiaid jne.

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

  

    Kahekümne esimest sajandit tähistas digitaalse meedia õitseng. See on põhimõtteliselt muutnud paljusid teabe esitamise ja levitamise meetodeid. Internet võimaldas sõnumeid koheselt saata.

    Minu arvates on suureks plussiks uue meedia olemasolule see, et autorid ei ole nüüd toimetusse niivõrd kiindunud. Meil on tohutult palju eneseteostusplatvorme, kõige silmatorkavam näide on muidugi YouTube. Esiteks võimaldab see autoritel tiibu sirutada. Sisu saab muuta väga sihtrühma jaoks väga mitmekesiseks ja teiseks on võimalik oma intellektuaalomandit monetiseerida.

    Siiski on ka siin mündi teine ​​külg. Mulle tundub, et sisu kasulikkus on väga oluline kriteerium. Internet on täis kollaseid uudiseid või võltsuudiseid. Palju sisu tehakse halvasti, mis mõjutab üldist arusaama konkreetse saidi vajadusest. Ja see ei puuduta isegi uudiseid. Sotsiaalvõrgustikes on tohutult palju mõttetuid videoid, mis muudavad rakenduse ainult prügimäeks.

    Siin peaks olema kuldne kesktee. Kui teil on nii palju ruumi loovusele, peate looma äärmiselt unikaalse sisu.

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 

Tehisintellekt

Tehisintellekt ja intellektuaalsed mängud, nagu kabe ja male, on käinud käsikäes alates 20. sajandi keskpaigast. Insener Arthur Samuel loob 1956. aastal maailma esimese iseõppiva arvuti, mis mängib kabet. Kabe reeglid on üsna lihtsad, nii et arvuti õpetamine oli teostatav ülesanne. Mida aeg edasi läheb, seda enam tehisintellekt arenes, nii et 1985. aastal hakkas Carnegie Melloni ülikool arendama malemängu arvutit ChipTest. 1988. aastal liitus projektiga IBM ja prototüüp nimetati ümber Deep Thought. Aasta hiljem otsustasid nad teda tegevuses proovile panna ja kutsusid Garry Kasparovi, kes võitis kergelt mõlemad mängud. Kuid edasiminek ei lasknud end kaua oodata. Masinõppe algoritmid muutusid keerukamaks, kiiremaks ja võisid töödelda mitu korda rohkem teavet. Nüüd on meil arvuti, mis suudab võita iga suurmeistrit. Masinate ja inimeste rivaalitsemine on tehisintellekti valdkonnale tugeva tõuke andnud.

Blu-ray kettad

Küsige endalt: millal vaatasite viimati filmi või kuulasite muusikat optilistest andmekandjatest nagu blue-ray kett? Need asendati mugavate ja kergete USB -mälupulkadega, mida saab sisestada mis tahes seadmesse ja vaadata filmi, klippi, videot või kuulata muusikat. Lõppude lõpuks on see mugav, praktiline ja mugav. Sülearvuteid, millel on optiline meediumilugeja, jääb järjest vähemaks. Põhimõtteliselt on need kettad nüüd dekoratiivsed elemendid. Neile meeldib koguda, kuid nende kasulikkus on ilmselgelt minimaalne.